Põhjavett jätkub kõigile, kinnitab ekspert: 5 küsimust ja 5 vastust Saueveere arendusest

Alustame kõige olulisemast: Eestis ei saa ühtegi uut suuremamahulist arendust rajada ilma eelnevalt keskkonnamõjude esinemist kaalumata. Nii arendajal kui ka kohalikul omavalitsusel tuleb hinnata, milline võiks olla arenduse mõju looduskeskkonnale – ja kuidas neid võimalikke negatiivseid mõjusid vältida või leevendada. Selleks koostatakse planeeringu algatamisel  keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. Just selline eelhinnang on olnud ka Saueveere arenduse kavandamise eelduseks.

Eelhinnangu käigus analüüsitakse muu hulgas piirkonna veevarustuse olukorda ja põhjavee seisundit. Saueveere arenduse eelhinnangu koostas pikaajalise kogemusega keskkonnakonsultantide meeskond osaühingust Lemma. Eelhinnangule küsiti ka erinevates keskkonnaküsimustes pädevate asutuste, nagu Keskkonnaamet, arvamust. Arvamuste küsimise eesmärk on tagada, et eelhinnang arvestaks piisavalt kõigi aspektidega. Eelhinnangu tulemusi avab Lemma keskkonnaekspert Piret Toonpere.

#1 Kust kohalikud elanikud nüüd ja tulevikus vett saavad?

Selguse huvides tasub üle vaadata, kust pärineb piirkonna joogivesi. Saue valla elanikud – nii linnas kui Vanamõisa külas – saavad joogivee kohalikest puurkaevudest. See tähendab, et kraanidest voolab põhjavesi – looduslikult puhastunud ja sügavamates kihtides asuv joogivesi.

Saue vallas Saueveere arenduse piirkonnas tarbitakse valdavalt ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihi vett, mille kinnitatud varu sellele piirkonnale on 1300 m³ ööpäevas. Kinnitatud põhjaveevaru on piirkonnale määratud põhjavee kogus, mille kasutamisel on tagatud, et vastavas piirkonnas ei toimu põhjavee liigvähendamist ega halvene põhjavee seisund. 2023. aasta andmete järgi oli antud piirkonnas tarbimiseks vaba 1096 m³ põhjavett ööpäevas. Ka Saueveere arenduse tulevased kodud ja ettevõtted kasutaksid sama põhjaveeallikat nagu ülejäänud piirkond.

#2 Kui palju vett Saueveere arenduses tarbima hakatakse?

Veekasutust ei ole veel võimalik täiesti täpselt prognoosida, kuna see sõltub mitmest tegurist – näiteks sellest, millist tüüpi ettevõtted piirkonnas äritegevust alustavad. Küll aga võib arvestada, et arenduse mastaapsust silmas pidades saab veetarbimine olema märkimisväärne.

Ent veidi lähemalt numbritest. Saueveere arenduse puhul on esialgseks tarbimishinnanguks maksimaalselt kuni 200 000 m³ aastas ehk umbes 550 m³ ööpäevas. See konservatiivne hinnang aga tähendab, et veekasutus võib jääda väiksemaks. Kui seda veevajadust kõrvutada juba varem väljatoodud statistikaga, mille järgi oli 2023. aasta seisuga tarbimiseks vaba 1096 m³ põhjavett ööpäevas, siis saame järeldada, et ka Saueveere arenduse lisandumise korral jääb piirkonnas piisavalt põhjaveevaru alles ja vee puudust seega ei kaasne.

Võrdluseks: kogu Saue linna 2024. aasta tarbimine oli 340 500 m³ põhjavett, mis teeb keskmiselt ligikaudu 933 m³ ööpäevas.

#3 Mida vee kättesaadavuse analüüs näitas?

Kokkuvõtlikult kinnitaski eelhinnang, et piirkonnas on käesoleval ajal veel piisavalt vaba põhjavee ressurss. Seega ei ole oodata, et planeeringu realiseerumisel avaldataks olulist ebasoodsat mõju põhjaveele.

Väheoluliseks on mõju hinnatud just seetõttu, et piirkonna vaba põhjaveevaru on arendusmahte arvestades piisav. Pealegi on täiendavate veetarbijatega lisandumisega arvestatud juba ka Saue valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koostamisel.

#4: Kuidas tagatakse põhjavee jätkusuutlik kasutus tulevikus?

Hoolimata sellest, kas räägime Saueveere arendusest või mõnest teisest piirkonnast Eestis, tuleb meeles pidada, et puhta joogivee kasutamine aedade kastmiseks, basseinide täitmiseks või muudel meelelahutuslikel eesmärkidel võib kaasa tuua põhjavee väga suure ajutise tarbimise. Selline koormus võib tekitada lühiajalisi häireid joogivee kättesaadavuses, eriti põuaste suvede ajal, mis on kliimamuutuste tõttu üha sagedasemad kogu Eestis.

Just selliste riskide maandamiseks tuuakse Toonpere sõnul Saueveere arenduse KSH eelhinnangus välja soovitus kavandada lahendusi, mis aitaksid vähendada põhjavee tarbimist – näiteks sademevee kogumine ja kasutamine kastmisveena.

Kas ja kuidas arendaja neid soovitusi järgib? Estera Developmenti projektijuhi Rain Koorti sõnul on sademevee kogumine täiesti realistlik ja keskkonnasõbralik lahendus, mida arendaja on planeerinud rakendada eramute juures. Suve kuumematel perioodidel võib kastmine oluliselt suurendada veekulu, mistõttu on oluline leida alternatiivseid ja säästlikke lahendusi. Arendaja näeb ette võimaluse paigaldada maa alla kogumismahutid, kuhu on võimalik koguda vihmavett. Sellest mahutist saab hiljem mugavalt vett aiakastmiseks kasutada.

#5: Kas piirkonnas on oodata puurkaevudega seonduvaid muudatusi?

Alale on planeeritud uued puurkaevud koos veepuhastusjaamaga, mis hakkavad teenendama Saueveere ala. Estera esindaja Rain Koorti sõnul on arendaja ala juba täielikult läbi projekteerinud ning teab, et planeeritud mahud nii puurkaevude kui muu taristu osas on piisavad kogu piirkonna teenindamiseks.

Ta selgitab, et turvalisuse ja töökindluse tagamiseks on Estera kavandanud ühendada naabruses asuvate arenduste – Vanamõisa küla, Saueveere ja Padula – puurkaevud ringsüsteemina. Selline lahendus võimaldab tagada veevarustuse ka siis, kui üks puurkaev peaks ajutiselt rivist välja minema, kuna teised puurkaevud saavad vajadusel selle töö üle võtta. Nii väldime veevarustuse katkemist ja tagame süsteemi töökindluse.